Lugemisnõustamine ja lugemisjooga

Lugemisjooga videod 

• Teeme kehast ja näppudest tähti
• Puutetundlik lõng ja tähesõbrad
• Tähevennad ja märka tähti enda ümber

​Mis on lugemisjooga?

​Lugemisjooga sündis usust ja kogemusest, et lapsed õpivad lugema kõige paremini läbi loomuliku huvi, mängu ja rõõmu. Panin kokku oma lugemisnõustaja teadmised ja kogemused, lastejooga praktika ja oma kogemused emana ja õpetajana. Lugemisjooga on tähtede õppimise viis läbi loovliikumise ja lugemismängude. Lugemisjooga sobib väga hästi ka lugemispessa, mille üks leiutajatest ma olen. 

Olen tegelenud kundalini joogaga palju aastaid ja õppinud lastejooga õpetajaks. Olen olnud lastejooga õpetaja lasteaias ja koolis, kus kogesin, et lapsed vajavad väga aega rahunemiseks ja oma tegevuse mõtestamiseks. Usun, et lastejooga on imeline viis nautida läbi liikumise olemist, kogeda rõõmu, keskendumist ja lõdvestust. 

Lapsevanemad, õpetajad ja spetsialistid teavad, et iga lapse tee lugemise juurde on erinev. Me oleme ka kogenud, et tänapäeva lapsed on väga liikuvad, nende tähelepanu on hajuvam ja nad vajavad väga paljudes tegevustes individuaalset tuge ja tähelepanu.

Lapsed õpivad suurtes gruppides, enamasti ei ole neil piisavalt võimalust liikuda ja ka abi ja tuge ei ole alati võimalik igale lapsele pakkuda. Oluline on, et iga laps õpiks omas tempos, et lapsel oleks huvitav ja ta saaks panna end proovile.

Lugema õppimine on lasteaia ja kooli üks baasoskuseid, millega tegelevad kõik õpetajad. Traditsiooniliselt kõlab „lugema õppimine“ akadeemiliselt ja tõsise tegevusena. Ometi võib tähtede õppimine ja lugemine olla rõõmus ja huvitav tegevus. Teadlased on tõestanud, et kui inimene õpib rõõmuga, siis õpib ta kordades kiiremini.

Minu laste lugema õpetamise kogemus on pikaajaline: Lugemispesa projekt juhtimine, Eesti Lugemisühingu juhtimine, emakeele didaktika õpetamine Pedagoogilised Seminaris, eripedagoog-lugemisnõustajana töötamine ja oma laste lugemaõpetamise kogemused, lisaks ka düsleksiaga lapse toetamine. Lastejooga õpetajaks õppimine ja praktiseerimine tekitas minus spontaanse mõtte: neid kahte saab siduda, ja nii sündiski lugemisjooga.

Lugemisjooga ei ole midagi ainulaadset ega täiesti uut. Pigem on see mõtteviis, et lugema õppimise aluseks on lugemisrõõm- ja huvi ning mäng on lapse kõige olulisem tegevus. See on võimalus muuta laste tegevused lasteaias ja algkoolis mängulisteks. Lapsed saavad rohkem õppida tundma oma keha ja meelt, rohkem liikuda ja tunda õppetegevustest rõõmu. See sobib ka hästi mitmekeelsest perest pärit lapsele, sest annab võimaluse õppida loomulikul teel ja mänguliselt.

Lugemisjooga elemente võib kasutada lihtsalt koos lastega, et muuta päeva mängulisemaks, liikuvamaks ja loovaks. Lugemisjooga koolituse eesmärk on anda õpetajatele inspiratsiooni luua ise uusi mänge, lugemis-ja liikumismänge. Oluline on, et õpetaja ise tunneks rõõmu ja oleks oma huviga eeskujuks!

Lugemisjooga tund on ehitatud sarnaselt lastejoogatunnile: esmalt sissehäälestus (oluline keskendumine ja kohalolu), soojendusharjutused (tähekujud kehaga, tervitused), mängud ja liikumistegevused (lugemisjooga mängud), lõõgastus ja meditatsioon. Sissehäälestus tähendab seda, et laps saab harjutada keskendumist, märkama ennast, oma keha ja meeli. Lugemiseks on vaja osata olla rahulikult paigal, keskenduda ja vaadata silmadega teksti. Lugemisjooga oluline osa on ka kohalolu harjutamine, olemine vaikuses, kasutades selleks nt erinevaid helisid, teokarpe, mida kuulata jne. Soojendusharjutusteks on oma eesnime esitähe näitamine kehaga ja teiste tähtede kehaga loomine. Tähti saab teha sõrmedega, kätega, kehaga, varbaga jne.

Populaarne lugemisjoogamäng on puutetundlik lõng, mis on tavaline lõng põrandal maas tähekujuliselt ja millele astudes teeb see selle tähe häält (laps teeb selle hääliku häält ja hoiab liikudes tasakaalu). Ka interneti või wifi mäng tekitab lastes ja täiskasvanutes elevust: selleks seisavad lapsed hanereas ja viimane kirjutab eesseisjale ühe tähe seljale ja nii hakkab täht liikuma. Samal ajal on kõik teised ise wifid, kes püüavad interneti laineid ja elevus tekib eriti siis, kui saab koos uurida, kus oli leviauk. Oluline, et on rõõmus ja huvitav.

Liikumismänge on ka sulghäälikute kohta, häälikute kuulmise kohta ja tähekujude kirjutamise kohta. Tähti saab väga edukalt kirjutada ka lõngaga põrandale või õhku, ülisuuri või väga väikeseid. Ka suurema grupiga saab luua tähekujusid ja on väga vahva, kui keegi neid pildistab, siis saab kohe vaadata, mis täht on.  Tähti saab laduda ka makaronidest, kirjutada mannale või sõrmeotsa, et siis neid omavahel ühendada.

Lugemisjooga koolitusele tulles saad kaasa üle 30 erineva mängu, mis aitavad lapsel mänguliselt lugema õppida!

Lõõgastus on aeg, kus lugemisjoogas osaleja lamab vaikuses, muusikat kuulates või ettelugemist nautides. Oluline on, et ta on täielikult rahunenud ja tunneb end mõnusalt. Ettelugemine on suurepärane viis suurendada lugemishuvi, sõnavara ja oskust kuulata. Laste meditatsioonis võib olla paar minutit lihtsalt keskendumist, mõni meditatiivne laul, elava muusika kuulamine jne. Oluline, et laps tajuks kohalolu ja rõõmu enda sees. Lugemisjooga tund annab võimaluse olla täiesti kohal oma keha ja meelega, nautida tegevust, panna end proovile, olla loov ja tunda tegevusest rõõmu.

Telli oma majja lõunapausiks lugemisjooga ja saad kaks ühes: õpetajad saavad mõnusa lastejooga kogemuse ja samas ka hulgaliselt ideid, kuidas lapsed mänguliselt lugema õpetada! Lisaks on tagasisides selgunud, et osalejad saavad ka ise suure inspiratsiooni ja töörõõmu laengu 🙂

Lugemisjooga kõige olulisemad põhimõtted on:

• Iga laps on erinev lugeja ja tähtede õppija
• Lugema saab õppida läbi rõõmu ja loomuliku huvi
• Läbi keha kogedes õpime rohkem
• Õpetaja peab olema ise inspireeritud ja eeskujuks
• Vigu ei otsita, vaid parandatakse läbi jaatuse ja rõõmu
• Loovus on väga oluline, laps võib ise mõelda välja mänge ja tegevusi, õpetaja julgeb võtta vastu lapse ideed ja nendega jätkata.
• Keskendumine, vaikus ja lõõgastus on lugemisjooga osad ja annavad lapsele võimaluse paremini keskendumist õppida

Lugemisjooga koolitused õpetajatele

annavad võimaluse viia loovalt lugema õppimise paljude lasteni. Koolitusel teeme kõik harjutused ise läbi ja eesmärk on õpetajaid inspireerida olema ise loov ja mänguline. Lugemisjooga koondab endasse vanad ja uued mängud ja ei sisalda ainuõigeid meetodeid- mida õpetaja lapsega teeb, sõltub õpetajast, lastest ja olukorrast. Lugemisjooga koolitus on lastejoogatunni sarnane: alustame kohaloleku häälestusega, teeme soojenduse, mängime loovaid liikumismänge, lõdvestume ja lõpetame vahva meditatsiooniga.

Mõned õpetajad on olnud mures, et tahaks õppida lugemismänge, aga joogat ei soovi teha. Sel juhul sab tellida koolituse “Lapse lugema ja kirjutama õppimine lasteaias” ja “Lapse lugemishuvi toetamine”

Maili Liinev:

“Mul on olnud suurepärane kogemus osaleda ETV Lastetoa saadetes ja olla kümne lastesaate kaaslooja, osatäitja ja nukunäitleja. Nendes saadetes oli jutuks laste lugema õpetamine läbi mängude ja põnevate tegevuste. Olin lisaks Maili rollile ka Tähenärija käpiknuku rollis.”

Lastetoa saate teemad:

• Tähenärija Lastetoas 
• Lastetoa saade: Tähespordipäev (KPTGBD)
• Lastetoa saade: Tähenärija ja H-täht
• Lastetoa saade: Kohtumine tähenärijaga
• Lastetoa saade: Naljajutud lugemispesas
• Lastetoa saade: Täishäälikud lugemispesas
• Lastetoa saade: Võõrtähed lugemispesas
• Lastetoa saade: S- täht lugemispesas

​

Tagasiside

Meie 6-aastane poeg Kevin tundis tähti, aga ei soovinud lugeda ja me ei osanud teda ise lugema meelitada. Rääkisin lugemisnõustaja Mailiga esmalt telefonis ja sain hulga lihtsaid, praktilisi mänge ja tegevusi, mida kodus teha. Kevin ja Maili kohtusid kevadel Kadriorus ja laps oli pärast nii põnevil ja uhke, et sai ise silte kokku lugeda ja oskas kõike. Järgisime ka suvel Maili antud soovitusi ja ei sundinud teda lugema vaid rohkem meelitasime. Käisime raamatukogus, lugesime ette ja kiitsime Kevinit. Poole aasta pärast luges Kevin juba soravalt ja käisime veel mõned korrad Maili juures vastvõtul, sest laps nii väga soovis minna sinna mängima. Kevini ema

Meie pesamuna Epp ei ilmutanud veel 5-aastaselt mingit huvi lugemise vastu. Tähed olid kenasti selged, kirjutada oskas ka, aga raamatute lugemist pidas suurema õe ja venna tegevuseks. Vanematena proovisime läbi korduvalt rida nippe, kuidas temas lugemishuvi tekitada. Vaatasime koos pildi-ja juturaamatuid, lasime tal ise väikseid poenimekirju koostada ja siis poes selle järgi asju korvi otsida, palusime liigeldes “abi” tänavanimetuste lugemisel, näitasime ise eeskuju raamat kõhul diivanil lugedes jne jne. Tirts ei näidanud aga mingit omapoolset huvi. Lasteaia viimase rühma saabudes osalesime Maili läbiviidud lugemisalasel koolitusel ning sealt algas meie pesamuna lugemisareng. Nad kohtusid Mailiga 2-3x kuus ca paari kuu vältel ning see, milliseks kujunesid järgmised aastad, üllatas meid kõiki. Mitmendat aastat järjest on Eesti Lastekirjanduse Keskus teda kui usinat lugejat tunnustanud “Hea Lugeja” aukirja ja märgiga. Eelmisel õppeaastal, st 3ndas klassis oli tal eesmärk kooliaastas lugeda 100 raamatut, selle ületas ta 9 raamatuga. Lühidalt – meil on vägagi põhjust oletada, et Maili oskuslik juhendamine mängis siin VÄGA suurt rolli. Epu ema

​KUIDAS TOETADA LASTE LUGEMIST SUVEL

Ideaalis näevad vanemad ja õpetajad, et lapsed veedavad oma suve täisväärtuslikult: liiguvad õues, suhtlevad sõpradega, leiavad endale tegevust, loevavad raamatuid jne. Meil on täiskasvanutena lastele palju ootuseid ja pettume, kui lapsed ei veeda suvepuhkust meile meeldival viisil. Mõned soovitused, kuidas meelitada lapsed raamatute juurde:

– Mõista, mis vanuses ja arengukohas on Sinu laps: väiksemat last meelitame raamatute juurde erinevalt teismelisest.

– Ära eelda ja oota lastelt pidevalt käitumist, mis vastab Sinu ettekujutusele: pigem räägi lapsega ja uuri, kuidas tema näeb oma puhkust, millest unistab, mida tahab-ei taha teha. Aita tal plaanida ja jäta aega ka lihtsalt logelemiseks.

– Väiksema lapse puhul on võlusõna koos veedetud aeg: laps soovib jagamatut tähelepanu ja naudib väga, kui täiskasvanu võtab tema jaoks aega, et raamatuid vaadata, uurida, jutustada ja lapsele ette lugeda. Ära sunni teda ise lugema vaid lugege kordamööda ja lase lapsel vähem lugeda, et tekiks eduelamus. Kindlasti kiida last, et ta nii hästi juba loeb.

– Teismelise puhul mõista, et temal on juba paljdes asjades oma ettekujutused ja soovid. Lapsed on selles vanuses ka väga erinevad: mõned loevad huvist, mõned kohusetundest ja paljud eelistavad lugeda seda, mida sõbrad või meedia soovitab. Igasugune sundimine võtab lugemisisu ja pigem uuri lapselt, mis plaanid tal on lugemisega seoses, millised raamatud talle meeldivad, miks talle lugemine meeldiv või ei meeldi jne.

– Loodetavasti on õpetajad andnud lastele suveks nimekirja, kus on soovituslik nimekiri: kohustuslik kirjandus sobib teatud hulgale lastele, teiste laste lugemishuvi ja lugemisrõõmu see ei erguta. Kui laps ei soovi lugeda, aga sügiseks peab olema raamat loetud, siis ole oma lapsele toeks. Uurige raamatut, arutlege selle üle, lugege kokku leheküljed ja tehke plaan, millal oleks hea lugeda. Küsi lapselt, kas talle meeldiks võtta vihmane päev ja lugeda järjest või iga päev veidi. Rääkige raamatu sisust, vaadake filme ja etendusi, mis raamatust on tehtud.

-Looge mõnus koht lugemiseks. Mõnikord piisab vaid mõnest uuest padjast, ripptoolist või põnevast valgustusest, et lapsele tekiks lugemispesa, kus on mõnus lugeda. (vaata lugemispesa lehekülge: www.lugemispesa.eu)

– Ära kipu last kontrollima vaid ole järjekindel uurimaks, kuidas lugemine läheb, kas see raamat on sinu lemmik, mis meeldib, mis mitte jne. Ole lapse jaoks hea kaaslane mitte kuri õpetaja.

– Jäta laps rahule: kui Sa oled teinud kõik, et muuta raamatud ja lugemine tema jaoks huvitavaks ja laps ikkagi üldse ei taha lugeda või lausa ütleb, et vihkab raamatuid ja lugemist, siis võta hoogu maha. Küsi spetsialisti käes nõu, kes oskab just Sinu lapsele soovitada häid nippe. Mõnikord on tegu ka lugemisraskusega ja laps vajab tuge.

– Ole ise eeskujuks ja kui lugemine on Sulle nauding, siis leia selleks suvel aega. Lepi sellega, et kõik inimesed ei armasta lugemist ja lapsepõlv on just see aeg, et me saame veel lapsi meelitada ja pakkuda neile sellega seoses positiivseid elamusi.

(Muide, lapsed, kes ei ole teismelise-eas raamatutega ära hirmutatud, nemad hakkavad tõenäoliselt noorukina uuesti raamatuid lugema ja nautima).

Küsi nõu lugemisnõustajalt: kiri@maililiinev.ee või tel: 52 65 305

​